KUMU ÖÖ
 Warp Recordsi pidu: Jamie Lidell, Toob, Plaid, Vex’d, DJ Rich Thair. Kohalikud: Kalm & Akord, Wochtzchée, Muschraum, Algorütmid, DJ Aivar Tõnso, DJ Orav. KUMU, 2. juuni.Mõnus. Suhteliselt tihe ajagraafik, vaja oli isegi väikest plaani, mis kell kuhu tuleb liikuda, et ootuspärastest lemmikutest täispilti saada. Ma jõudsin enne Kalmi kohale nagu plaanitud. Kalm ja Orkester või Kalm ja Akord, kuidas iganes Kristjani saatebändi nimetada, alustas päris põnevalt, isegi kaasahaaravalt. Kalm on selline tüüp, kellele meeldib kodus oma plaadikogu lõikuda ning kildudest uusi kuulamisi kokku panna. Kes mäletab 2002. aastal Tallinn73-ega kahasse tehtud „Autopilooti” (Umblu), teab mida Kalmi jazz endast kujutab. Bändis figureerisid saksofon, trompet, kontra(bass) ning trummid. Kalm, kes päevasel ajal tegeleb vist tarkvaraarendusega, vajutab süntesaatorit ning kutsub elektroonilisi helisid oma laptopist. Muidugi tuleb ka orkestrit õigel kohal juhatada. Puhkpillid ja kontrabass on elavas esituses põhimõtteliselt must-have. Mulle just nii meeldib. Aga lood, mida Kalm tegi, olid sellised rahulikuks olemiseks, pigem kuulamiseks mõeldud. Melanhoolsem soome-ugrilik, siis natuke rõõmsam slaavilik teema. Kujutage ette, et trummar läheb harjadelt tasapisi üle pulkadele ning samal ajal läheb järjest tugevamaks elektrooniline loop, mis vaikselt all kõlas ning siis keeratakse veel tugev bass juurde. Sissejuhatuseks mõnus asnambel. Kalmil ilmub kunagi tõenäoliselt uue materjaliga ka album. Edasi jälgisin ma fuajees Muchraumi (Sander Saarmets). Muchraumi mineval sügisel ilmunud debüütalbum „Naterijeka” (Ulmeplaadid) sarnaneb mõneti Sven Grünbergi käekirjaga. Kodus plaadiga kahekesi ei kujuta ettegi, kust selline muusika tuleb, aga Kumus oli neid kahte (kitarriga toetas Allan Kasuk) hea vaadata. Elektrooniline eemal kauguses liuglev ning põntsatav ärevus. Sander mängis pühendunult viiulit. Kui ta veel oma hääle muusikasse tõi, siis kõlas Muchraumi kontsert eriti ürgselt ning jällegi põhjamaiselt. Ma kujutan ette, et Kalmi ja Muchraumi suurepärased esitused olid maiuspalad muuseumi kunstikogule, mis tol ööl kuskil varasalves ellu ärkas. Lisaks näitusesaalile ning fuajeele vändati auditoorumis Warpi filme. Videoprogramm oli tase. „Let’s do some test. How the new improved Warp smells like? Ghmm.. Warp!” Parim plaadisett kuulus Plaidile. Kuid minu meelest hoogsaim tantsumuusika sündmus oli Toob (Rich Thair - trummid ning Jake Williams - elektroonika, vokaal). Breaks, house, dub ja ambient techno segu laiv trummidega. Hästi mitmekülgne saavutus. Ma ei suutnud tantsimata olla. Hiljem oli veel tähtsatest esinemistest Wochtzchée uue plaadi "Diktüoneemakilt" esitluskontsert. Kui ma alla auditoorumi esimestesse ridadesse jõudsin, ütles Taavi Tulev tuimalt aitäh. Samal ajal tegi Jamie Lidell pealaval lisaloo, seepärast jõudsin ma Wochtzchée’d kahjuks vaid näha. Peaesineja oli "ühe-mehe-funk-tornaado" Jamie Lidell, kelle laiv oli sõna otseses mõttes imeline, peadpööritavalt hull ja kustumatu elamus. Karimsaatiline Lidell kargles ning tantsiskles laval ringi, laulis ehedat souli ja funki, beatboxis-remiksis enda vokaali otse elektroonilise aparatuuri taga, paljundas ning moonutas seda ning transormeeris oma laulu elektroonilistesse kõrgustesse. Kohati tundus, et multitalent on samal ajal pöörane kui DMC skrätsi meister DJ Qbert ja eklektiline Prince. Laval liikus ka vastavalt funkilt ringi salapärane visuaalkunstnik-robot Pablo Fiasco, kes suunas ning paljundas neljast-viiest digikaamerast võetud Jamie Lidelli pilti suurele ekraanile, miksis sinna vahele erinevaid pildiefekte. Tulevikufuuunk. Jumal tänatud, et Warpi pidu ja Eesti elektroonikud olid selleks õhtuks KUMUsse toodud, sest kaasaegne kunstimuuseum andis helikultuurihäppeningile hoopis teise tunnetuse kui suvaline pealinna kommertsklubi seda oleks suutnud. Nüüd võib rääkida millestki teistsugusest, erakordsest, mitte lihtsalt tunnistada fakti järjekordsetest maailmanimedest, milliseid Eestisse on viimastel aastatel järjest sagedamini tooma hakatud. Toob - Live in Brixton (2005) (Quick Time video, 27MB) Jamie Lidell - Live At The Royal Festival Hall (London 2004) (Quick Time video, 57MB) www.ekm.ee www.huh.ee www.warprecords.com |
03 Juuni 2006 @ 16:20
0 comments
Lime
0 comments:
Postitage kommentaar
