Rec & Rapresent – independent räpparid
 Möödunud aasta lõpus nägi ilmavalgust Andres Tamme (Rec) ja Kaarel Rundu (Rapresent) ühisalbum „Isiklikult”. „Nägi ilmavalgust” on siin just õige väljend, sest muidu põrandaaluste artistide Rec ja Rapresent plaati sai ka spetsimatest poodidest ning kahtlustan, et see on läbi müüdud või siis otsakorral õige peatselt.Rec ja Rapresent on osa ühendusest R Kuubis, kuhu kuulub lisaks kahele eelnimetatule veel üks R (Rauno Laine aka Razorblade), kes on teinud mitmele loole taustad ning esitab (luuletab) siin ka ühe päris oma loo - „Teadvuslikult tõestatud”. Biite teevad veel Cino, TDrop, Eksotik, One Shot ja Ekspromt. R Kuubis ja Insomniac reksi kohta märgiks veel, et aastal 2003 ilmunud Kuubis EP anti ühe lisalooga ka vinüülil välja. Aga nüüd käesoleva plaadi juurde. Räpitakse tagasihoidlikult. Enamasti sämplitud saundidele riimimine istub lugudesse hästi ega muutu koormavaks ja totakaks nagu enamus jump-up klubilugusid. Need poisid ei karju, ega möirga. Nad ei aja taga üldlevinud arusaama hiphoppari imagost, mille kohaselt igaüks on teistest parem ja kõvem. Rec ja Rapresent räpivad teinekord küll lapsikult ja naiivselt, aga nad teevad seda kuidagi delikaatselt ja siiralt. Lood on kirjutatud isiklikult, läbielatust, lapsepõlvest ning noorukieast, jalutades linnatänavatel ning tehes omi tähelepanekuid. Sõltumatu ja kvaliteetne, südamest ning otse, ise ehk isiklikult on albumi märksõnad ning sedavõrd intiimset kuulamismaterjali pakkuv on tabavalt pealkirjastatud koguteos, peaaegu fantast plaat, mida erinevalt enamustest eesti hiphop reliisidest viitsib veel ja veel plaadimängijasse panna. Gräffitist rääkiv Reci ja TDropi lugu „Värvilised müürid” kvalifitseerub vabalt parimate kodumaiste underground hiphop teoste hulka nagu näiteks Metsakutsa „Mis tegelt toimub?” või Connected Peoples’i „Ühendatud inimesed”. „Värvilistel müüridel” on mõnus minek, vallatud džässisilmused (loops) ja eriti mõnus räppflow. Õnnestunud teos. Veel on meeldejäävamad lood 13. rada „Allikas”, kus Cino on kasutanud fragmenti Tõnis Mägi palast „Tuhat aastat üksindust” ning minu jaoks tundmatu nimi Naya Gaz (Lennart Vassiljev), kes laulab Rapresenti loos „Queen City”. Märkimisväärseid lugusid leidub veelgi. Ülejäänud noored, kes kodus riimivad, võiksid sellest plaadist saada rohkem julgustust ja eeskuju jääda iseendaks. Fake hardcore ja ahvimine on tühi tuul, mille eest kuldkette ja -velgesid anyway ei osta. Lõpetuseks tsiteeriksin Rapresenti plaadi avaloost: „Uskuge või mitte, aga ma pole hinges hater, aga ütlen, mida tunnen, sest ma olen independent. See on liiga isiklik, minu valu, minu maailm. Tõstan kõrgemale panust ja avan kaardid. Mustad mured, diskussioonid ja unetud ööd, selle plaadi müügiedu on me tulemustöö. Ausa arvamuse arvult minu kanda ongi rekord. (Rapresent, Mustamägi, Insomniac Records)” Rapresent ja Rec feat. Scabere - Rusikareegel (2003) insomniac.ehh.ee www.ehh.ee |
27 Veebruar 2006 @ 09:37
3 comments
Lime
Kõigepealt tahaks ma tänada Sten Sheripovi, et uuel ööbikul on sedavõrd nakatavad kidrakäigud. Siis tuleks jalgu trampida ja aplodeerida Tõnu Pedarule, kes minu meelest võiks olla tituleeritud Eesti Elviseks. Väiksemates kohtades nagu klubi Võit ja Von Krahli teatri baar ajab lihtsalt muigele, kuidas ta mikriga võimleb või loo ajal prille vahetab. Stuudioplaadi efektide, kuid ennekõike trummirütmide eest müts kuklasse kultusbändi algataja, Raul Saaremetsa ees ja tänamata ei saa jätta ka Allan Hmelnitskit, kes on niisama koomiline ja ajalooline kuju ning nüüd bassil esineb.
