 Tartu Popi ja Roki Instituut, I Love Sarah, Les Diamants, My Darling YOU!, Ans. Andur, Köök, Röövel Ööbik jt. 15. juuli, Tartu Laululava.
Huh! Jõudsin hommikul Tartusse ning otsustasin enne pikka festivalipäeva veel keha kinnitada. Sestap Laululava vallide poole sammudes kostus juba Tartu Popi ja Roki Instituut. Mõnus suvepäev – päike paistab, ilm ei ole soe ning tegema ei pea absoluutselt midagi muud kui elavat muusikat nautima. Elu ongi vahel nii ilus ja lihtne. Aga nüüd juba Zigulist ulatatud käepaelaga väravatest sisse.
Alguses tundusid kõik inimesed keskaegseis rõivais ja laadal. Midagi Hansapäevade stiilis ehk kummitas, aga Jänest tõllas õnneks ei olnud. Varsti jõudsin mäest alla suure lava ette. Tartu Popi ja Roki Instituut oli tore. Midagi väga loogilist Tartu sõltumatu muusika festivali alustuseks. Esitati säravaid naeratusi ja juba tuttavaid viisijuppe. Kuigi ma pean nentima, et minu Instituudi lemmikinstrumentaal Spock ja Kirk vs MacAivar on Wrupk Urei esituses kuidagi jõulisem. Sellegipoolest lapselik ja lõbus retrofutupopi orkester, kelle mais ilmunud albumist „Madise margikogu” tuleb edaspidi võib-olla pikemalt juttu, mitte et nad juba kuulsad ei oleks.
Järgmisena tuli trügida telki. Esines imepärane I Love Sarah Belgiast. Milline hullumeelne energia selle duo esinemises peegeldub. Jani Jani higistas meeletult. Mikrofon, kuhu ta lugude vahele mõnusaid interluude jutustas, kukkus pidevalt maha. Nii, et pauside ajal tuli trummikomplekti vahelt alati uues poosis publikuga kontakti võtta. Aga trummid – need said erilist valu tunda. Rudy Perdu soleeris kitarril ning sarnaselt Janile mängis väikeseid viisijuppe pisikesel süntesaatoril. Mõlemad mehed hõikasid aeg-ajalt mikrofoni, mobiilihelinalaadsetele sündimeloodiatele seati eriti mõnusat rütmikat. Telgis viibinud publik oli vaimustuses ja põhjendatult, sest I Love Sarah on suurepärane kick-ass kahemeheshow.
Nii vara läks Plink Plonk juba põnevaks! Sellisel moel ei pea ju õhtuni, millele ma kõik ootused olin jätnud, vastu.
Les Diamants tuli väiksele (Plink) lavale. Kes üldse vahet tegi, milline oli Plink ja milline Plonk? Tallinna, ütleme parem Eesti esigaraazibande, kelle vastu mul on jätkuvalt huvi, andis täispika kontserdi. Võib-olla, et liiga pika ja vales kohas. Rahvas ju istus enamuses tuimalt, kes oli hoopis vorstijärjekorras. Diamants on teises kontekstis hulga pingelisem. Hannele Turu kostüümid on rabavad nagu ikka, aga ma ei saa aru, milleks oli vaja DI (mai, 2006) kaanebeibeks hakata. Uued kõrgused? (Meesteajakirjast saame muuhulgas teada, et Hannele pole mingi fucking punkar.) Les Diamants ja identiteediprobleemid?! Muusikaliselt kõlas kuidagi teisiti. ZeroZeroZero’t püüdsid nad teha jazzivõtmes. Mulle jäi millegipärast garagesoundi asemel suhu väikene kantrimaik. Deemandid pidid otsima ka uut instrumentalisti. Millist, jäägu esialgu veel mõistatuseks.
Läti bänd Tribes of The City kõlas kaugelt kuidagi keskpäraselt, ma ei läinudki lähemale. Ans. Andur oli Plink Plongi meeleolutekitaja. Hea ja Eestimaine. Sel ajal sai maha istuda, sõpradega juttu ajada, üksteiselt satikaid ja rohulehti noppida ja muidugi päikest nillida. Lavale lähenesin ma alles My Darling YOU! ajal. Kahjuks jõudsin viimaseks kaheks palaks, aga sellegipoolest sain nende viimase EP osaliseks. Jagan joovastust Microlipsi inimestega.
Peale uusi tutvusi ja plongi kohustulikku osa (suvitamise) jõudis kätte õhtu. Hämaras andis toreda rokk-kontserdi suurel laval La Merika Inglismaalt. Ma aplodeerisin ka, aga ei mäleta enam miks.
Põhiaction, milleks ma 45% üldse tulin oli Köögi uue albumi esitlus ning seda järelsoojendav vanade meeste (loe: staaride) pun(k/t) Röövel Ööbik. Köök on Ans. Anduri Tursa ja Orelipoisi Jaan Pehki tõsine pärimusmuusika ansambel, milles ülistatakse peaasjalikult Paidet ja Türit saateks lustakas klubielektroonika. Esitluse puhuks olid fonot, süntekat ja vokaali toetama kutsutud ka kitarrid. Vanameister Tauno Pääslane Stellast, Foto Ans. Andurist ning veel üks tuttav noormees, keda ma ei suutnud identifitseerida. Proovi muidugi enne livet ei tehtud. Köögi peaaegu vapustavat plaadist „Telegramm” räägiks peagi lähemalt.
Kesköösel pani minu kesksuvele punkti Röövel Ööbik. Rahvast oli Köögi ajal telk puupüsti täis, aga nüüd läks tohutuks rebimiseks. Kahjuks näitas Animal Collective’i särki kandev Saarememts juba esimeste lugude ajal väsimuse tundemärke. Heli oli kuidagi selline, et pooltest sõnadest ei saanud midagi aru. Aga kaks lisalugu, mida tahtsin, ka sain. Kontsert lõppes vist eestikeelse Ääh-Ööh-Üüh’iga.
Kokkuvõtteks: inimesi oli ruumikalt vähe, ilm oli hea, nähtud bändid kõik vormis ning tuju haripunktis äärmiselt ülev. Nüüd on suve sündmus peetud. Kohustuslikest osadest tuleb veel läbida augustikuine kulminatsioon, Kultuuritehase Festival.
I Love Sarah - Q C Q L Zouk
I Love Sarah - Toothbrush
My darling YOU! - Everything, allright?!
My darling YOU! - Please Don't Talk To Me I Fall In Love So Easily
Köök - Suveks Tõrvasse
Köök - Vaatamisväärsused
www.plinkplonk.ee
|
Honey Power, Bad Apples, Ans. Andur. Plaatidega: Melodija, Rein Fuks ja Reijo Tagapere. 22. juuli, Von Krahl.
